Sokid “Õuedaamid”

Sokid, mille kujundus on inspireeritud barokiajastu ühest olulisemast ja mõjukamast maalist.

Diego Velázquezi Las Meninas on kui renessansiajastu „Inception“ – maal maalist, mis on üks lääne kunsti ajaloo enim analüüsitud teoseid. Üks põhjusi on kindlasti ka see, et Velázquez „leiutas“ justkui fotopommi, maalides end häbenemata stseeni keskele.

1599. aastal Sevillas sündinud Velázquezist sai üks baroki mõjukamaid kunstnikke, omanäolise stiiliga, mis eristas teda Itaalia ja Prantsuse meistritest. Tema karjäär sai tõelise hoo, kui ta kolis Madridi ja määrati kuningas Felipe IV õukonnamaalijaks. Tema looming avaldas hiljem suurt mõju nii Manet’le kui impressionistidele.

Illusiooni ja tegelikkuse vahekord oli Hispaania tollases kultuuris keskne teema – nagu ka Cervantes oma teostega näitas. Velázquez töötas aastakümneid kuninga õukonnas, muutudes Felipe jaoks asendamatuks. Võib-olla just see kindlustunne julgustas teda loobuma jäikadest kuninglikest portreedest ning looma erakordselt nüansirikka ja elulise pildi õukonnaelust. Tulemuseks oli teos, mida peetakse kogu barokiaja mõjukaimaks maaliks.

Alustame juba pealkirjast – Las Meninas. „Meninas“ ei ole hispaania, vaid portugali keelne sõna ja tähendab „noori õuedaame“. Miks ta sellist nime kasutas, ei tea keegi.

Esmapilgul näeme infanta Margareta portreed. Kuid kui Velázquez maaliks teda, siis miks vaatab printsess – nagu enamik tegelasi pildil – otse vaataja poole, mitte kunstniku poole? Sama teeb ka Velázquez ise. Siit jõuame kõige kõnekama detailini. Kuigi kunstnikud kujutasid end mõnikord oma töödes, asetab Velázquez end siia kesksele kohale ja nähtavale positsioonile. Paljud arvavad, et ta väitis nii oma tähtsust õukonnas. Tema rinnaesisel olev punane rist sümboliseerib Püha Jaakobuse ordu liikmestaatust – see oli väga prestiižne ja ligipääsmatu ordu. Velázquez võeti sinna vastu alles 1659. aastal kuninga otsusel. Kas see juhtus enne maali valmimist või oli maali detail üks osa kavaldamisest – seda ei tea keegi.

Kuigi analüüsida võiks lõputult nii tegelasi kui pisidetaile, lõpetame elemendiga, mis toob näilisse kaosesse korra. Tagaseina peeglis peegelduvad kuningas Felipe IV ja kuninganna Mariana Austria – ainsad, kelle pilk võiks kõigi tähelepanu tõeliselt juhtida. Nii saavad neist justkui lavaline „neljas sein“, vaatlejad – kuid samas ka meist saavad kuningli pere liikmed. Ja kunstnikud. Või on see lihtsalt Velázquez, kes maalib infanta’t, vaadates samal ajal hiiglaslikku peeglit? Või toimub see kõik hoopis paralleeluniversumis?

Kunstnik: Diego Velázquez
Maalitud: 1656
Mõõdud: 318 × 276 cm
Formaat: õli lõuendil
Asukoht: Prado muuseum, Madrid

Materjal: 80% kammpuuvill, 17% polüamiid, 3% elastaan.
Õmblusteta kudumistehnika tagab, et sokkidel pole ühtki hõõruvat õmblust – maksimaalne mugavus kogu päevaks.

Valmistatud Portugalis.