You are currently viewing Teadlikkus õiglasest kaubandusest on kasvanud

Teadlikkus õiglasest kaubandusest on kasvanud

2019. aasta kevadel valminud õiglase kaubanduse teadlikkuse uuring Eesti kooliõpilaste seas kinnitab, et noored tunnevad õiglase kaubanduse märgist ja põhimõtteid ning usuvad õiglase kaubanduse süsteemi.

Eelmise aasta sügisel läbi viidud küsitlus näitas, et võrreldes 2016. aastaga on noorte teadlikkus õiglasest kaubandusest märkimisväärselt kasvanud. Usutakse rohkem, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada olukorda arenguriikides. 65% vastanutest tunneb Fairtrade’i märgist ning 60% usub selle süsteemi toimimisse. 2016. aastal vastasid vaid 26% 15–19-aastastest, et tunnevad Fairtrade´i märgist. Noorte arvates tähendab õiglane kaubandus eelkõige inimväärset töötasu töölistele (74%), laps- ja orjatöö keelamist (70%), aga ka usaldusväärsust (55%). Ainult 4% vastanutest pidas õiglast kaubandust turundustrikiks.

Võrreldes 2016. aastaga usutakse rohkem, et oma tarbimiskäitumisega on võimalik mõjutada olukorda arenguriikides: nii arvas 73% õpilastest. Küsitluses osalenutest ostavad 33% Fairtrade’i toodet iga kord, kui selleks võimalus ning suur osa on valmis Fairtrade’i tooteid ka edaspidi ostma (72%). Fairtrade’i märgisega tooteid ostetakse põhjusel, et usaldatakse Fairtrade’i põhimõtteid (29%) ja teatakse, et see parandab elujärge arengumaades (39%).

Kui Fairtrade’i tooteid ei osteta, siis sellepärast, et neid on raske poeriiulitel märgata (35%), ollakse harjunud kasutama teisi tooteid (25%), Fairtrade´i tooteid peetakse liiga kalliteks (23%) või neid ei müüda seal, kus noor tavaliselt oma sisseoste teeb (22%). Kõige rohkem saavad õpilased Fairtrade’ist teada tänu internetile (56%) ja koolile (67%). Lisaks muidugi ka sotsiaalmeedia, sõbrad ja tuttavad, meedia ja üritused.

Loe lisaks: Uuring: Enamik Eesti õpilastest usub õiglase kaubanduse süsteemi

Foto: Harry Tiits