Ikat on eriline kanga valmistamise tehnika, mis tekkis ja arenes samaaegselt teine teiselpool maakera: nii Kolumbuse eelses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kui ka mitmes Lõuna- ja Ida-Aasia piirkonnas. Tehnika nimi pärineb aga malai keelest ja tähendab nii ´lõnga, sõlme´ kui ka verbi ´siduma, kinni siduma´ ning kunagi tähendas see ka kangast. Seega kasutataksegi sõna ikat nii lõnga, tehnika kui ka kanga kohta.
Ikat kanga valmistamise protsess on unikaalne ja kaunis
Enne kanga kudumist lõngad värvitakse sarnaselt sidumisbatikale: lõngad seotakse kindla intervalli järel kimpu selleks, et lõnga värvi kastmisel kinniseotud kohad ei värvuks. Lõnga sidumise ja värvimise protsessi korratakse nii kaua, kuni saavutatakse soovitud tulemus. Mida keerulisem muster, seda rohkem sidumisi-värvimisi enne kudumist tehakse.
Tuntakse kahte liiki ikat tehnikat
1. Lõimeikati puhul seotakse ja värvitakse ainult lõimelõngad, koeleõngad värvitakse ühtlaselt ühte värvi. Muster on enne kuduma hakkamist lõimelõngadel selgelt nähtav.
2. Koeikati puhul kannavad mustrit koelõngad, seetõttu tuleb muster nähtavale alles kududes. See on aeganõudvam, sest mustri täpsuse tagamiseks tuleb koelõngu iga süstiku liikumise järel kohendada ja sättida.
Nende kahe tehnika ühendamisel sünnib nö topeltikat – kõige keerulisem tehnika, kus nii lõime- kui ka koelõngad seotakse ja värvitakse enne kudumist.
Sõltuvalt piirkonnast ja traditsioonidest võib protsessi tulemus olla väga täpne või siis vastupidi – kindlate piirjoonteta muster. Kesk-Aasia mustrid on udusemad, samas Lõuna-Ameerika ja Indoneesia mustrid on täpsed. Kõige filigraansemad ikatkangad on Jaapani oshima ja kasuri.
Nomadsi 2018. aasta kevad-sügises kollektsioonis on ikat tehnikas kootud kangast põhjamaiselt lihtne sini-valge kleit ja pluus.
Ülle
