Bambus mängib tekstiili- ja moetööstuses üha suuremat rolli. Bambusest valmistatud kangad on jõudnud meie kööki, vannituppa, magamistuppa ja garderoobi. Seda propageeritakse kui jätkusuutlikku materjali, millel on suur potentsiaal asendada mitmed laialt levinud, kuid suurt ressurssi nõudvad materjalid nagu looduslik puuvill ja sünteetiline polüester.
Aga nagu elus ikka, pole asjad must-valged – nii ka siin. Kanga jätkusuutlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tegemist on loodusliku, tehis- või kunstkiuga, kuidas looduslik tooraine on kasvatatud, mis meetodil kangas on valmistatud ja ka seda, kas saadud materjal on taaskasutatav ja biolagunev või mitte.
Bambuse kasvatamine
Bambust peetakse ökokultuuriks ja jätkusuutlikuks materjaliks mitmel põhjusel. Bambus on väga kiiresti kasvav ja isetaastuv puittaim ning seda saab kasvatada pea igal pool maailmas. Selle kasvatamine on väga lihtne, kuna vett vajab taim vähe ning väetisi ja pestitsiide kasutada pole vaja. Mitte vähetähtsam pole see, et bambus seob ka tõhusalt süsinikku – tema eelis süsinikusidujana seisneb selles, et ta kasvab märkimisväärsemalt kiiremini kui keskmine puu.
Kuigi bambus kasvab kiiresti ega vaja pestitsiide, ei tähenda see aga, et seda kasvatatakse vastutustundlikult. Enamus bambusest kasvatatakse Hiinas ja asjatundjate sõnul on probleemiks see, et tegelikult pole teada, kui intensiivselt bambust koristatakse või kuidas uute bambusmetsade rajamiseks maad puhastatakse. Ka pole välistatud saagikuse tõstmiseks pestitsiidide kasutamine. Siiski peetakse sellist praktikat Hiina tööstuses üha enam halvaks tavaks, mis iseenesest on suur samm edasi.
Bambusest kanga valmistamine
Bambusest kanga valmistamisel on kaks võimalust – mehaaniline ja keemiline.
Mehaaniline meetod on võrreldav linast kanga valmistamisega ja ka tulemuseks on jämedakoeline linalaadne kangas. Inglise keeles nimetataksegi seda ´bamboo linen´ (ka ´true bamboo´). Sellisel meetodil valmistatud kangas on bambuskangastest kindlasti kõige jätkusuutlikum, kuid see moodustab bambuskanga turust vaid väga väikese osa, kuna oma tekstuuri tõttu ei sobi see pehmust ja siidisust eeldavate rõivaesemete valmistamiseks ning selle tootmine on töömahukas ja seetõttu kallis.
Teine võimalus on taimest kiud eraldada keemilisel teel. Kõige levinum on sama tehnoloogia, mida kasutatakse kase, kuuse, pöögi või eukalüptipuu tselluloosist viskooskiu saamiseks. Jätkusuutlikkuse aspektist on siin probleemiks kemikaalide kasutamine ning nende võimalik sattumine mageveekogudesse. Oluliselt palju parem lahendus on lüotselli tehnoloogia kasutamine, kuna seal kasutatavad orgaanilisi lahused pole mügised ja tootmine toimub suletud süsteemis, mistõttu jäätmeid tekib väga vähe ning need ei satu keskkonda.
Bambuskanga omadused
Bambusviskoosil on mitmeid häid omadusi. Eriti hästi sobib see tundlikule nahale, kuna ei ärrita nahka ega tekita allergiaid: sile, pehme, hingav, imab kordi rohkem niiskust kui puuvill, lisaks antibakteriaalsete ja seentevastaste omadustega. Nende omaduste tõttu kasutatakse bambusviskoosi voodipesu, ihupesu, sokkide ja t-särkide valmistamiseks.
Puudusena võib nimetada, et bambusviskoos võib topiliseks muutuda. Samuti võib see pesus veidi kokku tõmmata – seetõttu on oluline järgida hooldusnõudeid.
Bambusviskoosi saab teiste kiududega segada (kõige levinum on bambuse ja puuvilla segamine) – nii on võimalik kanga omadusi parendada. Jätkusuutlikkuse seisukohalt on oluline, et bambusest kangaid saab taaskasutada ning need on biolagunevad.
Niisiis kas bambusest valmistatud kangas on jätkusuutlik või mitte?
Kui bambus on õigetes tingimustes kasvanud, on tegemist kindlasti vägagi jätkusuutliku toorainega. Bambusest valmistatud kangast võib aga jätkusuutlikuks nimetada eeldusel, et selle tootmisel tekkinud jääkained on korralikult käideldud. Ehkki enamus turul olevast bambuskangast on tavameetodil valmistatud bambusviskoos, on siiski viimastel aastatel asjad arenenud õiges suunas – üha enam valmistatakse viskoosi suletud tootmisahelas. Ja kindlasti võib öelda, et bambus on parem kui polüester ja n.ö tavameetodil kasvatatud puuvill.
Jätkusuutlik korsett, krinoliin ja turnüür
Loo jaoks kümnete allikatega tutvudes jäi meelde üks seik bambuse riietuses kasutamise kohta. Kui Hiina ja Jaapani kultuuris on bambusest valmistatud peakatteid ja jalatseid, siis läänemaailm vaimustus bambusest 19. sajandil, mil avastati, et sellest saab teha naisterõivaste jäiku osi – pihta salendavaid korsette ning volüümikust lisavaid krinoliine ja turnüüre. Võib vaid ette kujutada, millist kergendust võis tunda naine, kui kleidi all kantav raudkonstruktsioon asendati kergema ja paindlikuma bambusvõrega – siin oli bambus raudselt jätkusuutlikum lahendus.
Sõnaseletusi ka (allikaks www.sonaveeb.ee):
Korsett – ülakeha, vöökohta ning puusi vormiv ja toetav naiste pesuese.
Krinoliin – võrudega kohevil hoitav lai kellukjas 19. sajandil kasutusel olnud (alus)seelik.
Turnüür –- seeliku tagaosa kohevil hoidnud polster või ribistik 19. sajandi lõpul.
